7. nädal 24.-30. mai 10

See 1 vaba nädal kursusel mõjus mulle halvasti: võttis pinge maha ja enam ei saanudki õigeks ajaks järjele. Mis tähendab, et mul on oma töö ja aja efektiivsel planeerimisel veel palju samme astuda. Aga püüan nüüd ree peale tagasi saada.

Teadusartiklite andmebaaside kasutamine
http://lemill.net/content/webpages/teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine

1. Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirectandmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.

1. Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Mina kuulun p 2 alla.
Pean häbenedes ütlema, et Google Scholariga ei ole ma enne oma otsinguid sooritanud. Mistõttu olen ma väga rõõmsalt üllatunud sellise toreda mootori üle. Eriti toredaks läks siis, kui ma avastasin seal Advanced Searchi. Loodetavasti GS areneb kiirelt ja varsti seal saab ka keelt valida. Sest mõned märksõnad on nii rahvusvahelised, et pakub artikleid keeles, mida ma ei suutnud tuvastadagi.
Otsin Google Scholari alt märksõna 'psühholoogia'.

1) Auväärt, L. (2005). Retseptsiooni uurimise võimalusi. Süüdistust sisaldava teksti vastuvõtu põhjal. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool. Meedia (58). (http://mail.jrnl.ut.ee:8080/58/1/Bakt%C3%B6%C3%B6_Auv%C3%A4%C3%A4rt.pdf)

2) Vainik, E. (2001). Kas eestlased on "kuumaverelised"? Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast [Elektrooniline versioon]. Emakeele Seltsi aastaraamat, 47, lk 63-86. (Elektrooniliselt http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_47_pdf/Vainik.pdf.)

3) Kibuspuu, K. (2010). Õpilaste matemaatikaalane edasijõudmine ning selle seosed akadeemilise enesetaju, ülesandele motiveerituse ja õpetajate atributsioonidega. Magistriprojekt, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool DSpace (14867). (http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14867/1/kibuspuu_karita.pdf)

4) Sõrmus, M. (2009). Surma kajastamine ajalehtedes Postimees, Eesti Päevaleht ja Õhtuleht ning asjaolud, millest ajakirjanik surma kajastades lähtub. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool. Meedia (122). (http://mail.jrnl.ut.ee:8080/406/1/S6rmus_Mari.pdf)

5) Uibu, M. (2005). Lapsed ja tarbimisühiskond: Eesti lapsevanemate käsitlused. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool. Meedia (406). (http://mail.jrnl.ut.ee:8080/122/1/Bakt%C3%B6%C3%B6_Uibu.pdf)

Kui mul on andmebaasist viitamine, siis APA ei anna võimalust URL-i nimetada. Panin selle artiklite juurde siiski. Kas seda ei ole vaja lisada? Iseenesest, kui käesoleva kirjutise lugeja tahaks nüüd mõng minu viidatud tööd lugeda, oleks ju lihtsam tal leida materjal lingi kaudu kui hakata ise otsima andmebaasist.

Kahjuks ei ole ühelgi mind huvitanud materjalil selles mootoris tsitaate. Kuid vaatasin tsitaate teiste artiklite alt. Sealne tsiteerituse äramärkimine on mu arvates üks ütlemata vahva asi.

Piilusin ka natuke CiteSeerX-i, jätan selle meelde, aga tundub, et GS-s on rohkem dokumente ja see otsib ka Eesti veebe korralikult.