2. nädal 19.-25.04.10

Ühisjärjehoidjad
http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Otsisin üles oma 2008. a lõpus tehtud delicious.com-is tehtud konto http://delicious.com/kristiinab, meenutasin sealset töökorraldust ja tutvusin uute õppematerjalis pakutud keskkondadega.
Negatiivne on see, et teised kasutajad saavad nuhkida sinu järjehoidjates, võivad võtta sind nn jälgimisele. Aga positiivne on see, et linke saab salvestada ka privaatsena.

http://www.clipmarks.com - sisselogimisel küsib, kas ma tahan midagi installida Firefoxi v IE jaoks. Juba 2 häirivat tegurit minu jaoks: 1) tuleb jälle installida midagi arvutisse, 2) järjehoidja teeb vahet veebilehitsejate vahel. Clipmarks siis töötab mugavalt ainult 1 konkreetse arvuti töökohal? Ei taha! Ma ei saa klippida, kui ma ei installi 'vajalikku' nuppu. :-( Jäi pooleli.

http://faves.com - liitumine lihtne. Esmapilgul tundub see rohkem RSS voo lugejana. Lisaks on olemas meilikasti teenus. Selleks, et linke koguda, pean jällegi midagi kuskile installima. :-( Jäi pooleli.

http://stumbleupon.com - liitumisel küsitakse mu sünniaega täpselt, milleks? :-/
Siia sain ma ka paar linki lisatud, kuigi vahepeal ähvardas ka, et ma peaksin veebibrauserile 'vajaliku' nupu installima. :-)

Kokkuvõte pinnapealse tutvumise põhjal - delicious.com on kõige mugavam kasutada. Teistel on liiga palju lisavidinaid ekraanil, liiga kirju. Ka Deliciousel ja Stumbleuponil on võimalus lisanupu installimiseks, kuid se ei ole kohustuslik.
Ühisjärjehoidja ideid on mitu: enda isiklike linkide talletamine, kogukonnana mingi konkreetse teema kohta linkide kogumine jpm. Rühmana võib ka wikis koguda teema linke, kuid ilmselt on ühisjärjehoidjas vajaliku teema kohta võimalik leida veebilehti kergemini (keegi kindlasti on juba vajalikud ära linkinud ja tag'inud).

Paar sõna ka esmaspäeval toimunud videokonverentsi (Flashmeeting) (http://flashmeeting.e2bn.net/) kohta. See oli vahva! Kuna mina kasutasin seda keskkonda esimest korda, võttis sellega harjumine veidi aega ja olin alguses segaduses, et millist nuppu millal vajutada ja mis võimalused seal veel on. Üldiselt oli see lihtne keskkond.

1. nädal 12.-18.04.10

Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid
http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

Õppematerjali lugedes veendusin, et olen õigel teel ja tore oli leida formuleeritult neid mu enda mõtteid, mida ei ole osanud (või viitsinud?) lõpuni sõnastada.
Ilmselt ei ole olemas ühtset viitamise süsteemi (standardit)?
Mis on viitamise APA stiil?


Vastused õppematerjalis toodud küsimustele

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õppija vastus
Intervjueeritav oli IV kursuse meessoost üliõpilane. Tema arvates ei ole viitamine eriti oluline ja ka õppejõud ei ole seda nõudnud, nüüd viimasel kursusel diplomitöö kirjutamisel tuli välja, et olevat justkui kohustuslik. Viitamine on selleks, et õppejõud näeks, kust materjal saadud on, autorikaitse küsimus. Tulevikus tööjuures esitlusi tehes ei pea ta viitamist vajalikuks.

Õpetaja vastus
Intervjueerisin 3 noorema põlvkonna õppejõudu. Nende sõnul on viitamine väga oluline. Viitamise olemus: 1) olen aus, tunnistan, et kasutasin võõrast materjali, 2) lugeja saab minna algallikani. Õppejõul võimaldab õppija töödes viidete põhjal hinnata algallikate kvaliteeti ning seeläbi kogu tööd. Õppejõudude hinnang üliõpilastele: üldiselt on viitamine õppija jaoks võõras, infokirjaoskus üldse on puudulik - ei saada aru, miks on viitamine vajalik ning ka kahekordne viitamise mõte on arusaamatu. Kõik õppejõud ei nõua viitamist.

2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Mittekorrektne. Artikli küll koostas autor, kuid ei ole nimetanud, milliste allikate põhjal. Ka artikli lõpus antud faktide (?) algallikad on märkimata http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/aid-7683/Kuidas-s%C3%A4%C3%A4sta-k%C3%BCtusekulu-arvelt-

Korrektne. Pärast 3-tunnilist otsimist ei leidnud ma ühtegi korrektselt viidatud artiklit või veebilehte. Heal juhul oli viidatud stiilis "Allikas: www.skeptic.com" ehk kui ma lingile vajutan, pean hakkama ise sealse lehe avarustest konkreetset algallikat otsima.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?

Kuna minul üliõpilasi ei ole, siis ma nõustun eelnimetatud 3 õppejõu arvamusega, kes tõenäoliselt nõuavad õppijate töödes korrektset viitamist. Tallinna Tehnikakõrgkoolis on olemas 2010. a "Kirjalike tööde vormistamise juhend" (uuendatud 2008. a versioonist).

Tere

See on minu esimene ajaveeb e veebipäevik e blogi.
Blogi lõin kursuse "Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes" jaoks.

Töötan Tallinna Tehnikakõrgkoolis e-õppe tugiisikuna teist õppeaastat. Samas kõrgkoolis olen tegelikult töötanud juba aastaid, kuid mitte otseselt õppetööga seoses. Töö, mida praegu teen, pakub mulle suurt rahuldust. Hästi lühidalt öeldes on siin olemas need valdkonnad, mis on mulle alati meeldinud: arvuti, pedagoogika, psühholoogia, suhtlemine.

Kursusele tulin, et mõista rohkem (minu jaoks?) üpriski hämarat tsooni - autoriõigus (e-)pedagoogikas. Veel loodan siit omandada kogemusi korrektse viitamise süsteemis orienteerumiseks.
Olen inimene, kes ei ole eriline avatud õppekeskkondade fänn, suletud klassiruum on mulle turvalisem. Küll aga olen alati valmis oma seisukohti muutma. Nii et käesolev kursus on mulle paras väljakutse. Ja ootan ka seda, et peale kursuse lõppu ma julgen sarnast süsteemi soovitada ka oma kooli õppejõududele - materjalide avalik esitamine ei varasta veel ära õppejõu identiteeti. (see viimane ei ole minu, vaid on paljude õppejudude salahirm)