Hinnang endale ja kursusele

Mis meeldis/ei meeldinud
Kursus oli minu jaoks keeruline. Esiteks see mitmete lehtede vahel orienteerumine võtab suure osa ajast. Kursusekaaslased on igaüks mööda võrku laiali. Käesolevas kursuses pidime töötama 3 lehtede grupiga: kursuse enda omadega, kursusekaaslaste ajaveebidega ja kursusekaaslaste e-portfooliotega. Eelnimetatu oli üpris ajamahukas. Samas ei saa ma öelda, et ma sellest kasu ei saanud. Kuna see oli mul 2. avatud õppematerjalidega kursus, olen nüüd kindlasti vilunum kui varem, suudan paremini orienteeruda ja lehti hallata. Kust mujalt see kogemus ikka tuleb kui ise tehes.

Kursuse materjalid olid piisavad, head ja ülevaatlikud. Ülesandeid olid parajalt ja need olid mõnusalt keerukad, täiesti täidetavad. Tundsin puudust ülesannete puhul selgematest juhtnööridest - kuhu midagi esitada tuleb. Samas, eks ma siis ise püüdsin rohkem mõelda ja kokkuvõttes loodetavasti ikka sooritasin oma ülesanded. Mul sama mure nagu kursusekaaslasel Ingridil: kas ma üldse liigun õiges suunas. Seega suur mahv läks nuputamise peale kuhu ja kuidas, mitte ülesande sisu peale. Aga ega mõtlemine ja ise avastamine kunagi kahjuks ei tule ju. Natuke üksijäetud eksinu tunne oli kursuse jooksul küll.

Mida omandasin, kuidas arenesin
Kinnitasin teadmist, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. See siis kursusel õppimise kohta. :-)
Omandasin esialgsed teadmised e-portfooliost ja selle kasutamise võimalustest. Minu jaoks tahab teema veel veidi läbimõtlemist ja settimist, aga algus on põnev. Väga huvitav ja inspireeriv oli pädevuste valiku ja nende tõestamise osa. See annab tõeliselt selge pildi, kus inimene on ja kuhu ta millal jõuda tahab. Tänapäeva inimene vist peabki kogu olemasolevas infotulvas oskama oma elus peaaegu kõiki sündmusi ja juurdetulevat infot kaardistada ja reflekteerida.
Kindlasti arenesin erinevate veebilehtedega töötamises, paranesid süstematiseerimisoskused.

Kuidas kasutan uusi teadmisi
Nagu kursuse alguses kirja panin, oskan nüüd natuke kaasa rääkida e-portfoolio teemal. Peale väikest settimisaega arvan, et olen võimeline soovitama õppejõule õppijate õpiväljundite omandamise hindamist ka e-portfooliote abil.

(Hindamisel oli abiks Kirkpatric.)

Arvestuslikud ülesanded

Essee
Sain lõpuks valmis oma puuduoleva arvestusliku ülesande - essee. Probleemiks oli, kuhu see üles riputada - siia või ECampusesse. Lõpuks jäin ikka eCampuse keskkonna juurde. Nii et see on seal loetav Minu failide all.

Kaasõppija e-portfoolio hinnang
Hindasin Ingridi e-portfooliot lähtudes pädevuste valikust ja nende tõestamisest. Lisasin kommentaarid eCampusesse Ingridi faili 'Pädevused' juurde

Mõistekaart

Illustratsioon 4. ülesande juurde.
Kuna minu veebipõhine mõistekaart on tõepoolest vahepeal veebiavarustesse kadunud, siis riputan siia koopia sellest, mille oma arvutisse laadisin.
Lähiajal proovin seda joonist korrata oma Dabbleboardi kontoga.
(Avaneb peale klõpsates.)

5. ülesanne. E-portfoolio kasutamise barjäärid

E-portfooliokursus on mõnusalt raske.
Barjäärid e-portfoolio kasutamisel: tehnoloogia, personaalsus ja privaatsus.
Olengi esimese - tehnoloogilise barjääri - taga üle piilumas. Kuidas nüüd ühendada eCampusesse kõik need erinevad kohad, kuhu sai hulganisti isiklikku infot üles pandud?
Personaalsuse barjäär on hetkel vast kõige massiivsem. Olen siin kursusel peamiselt selleks, et tutvuda e-portfoolio mõiste ja kasutamisega. Isiklikust seisukohast ei leia ma oma praeguse karjääri hetkel mõtet oma e-portfooliot arendada. Hea on aga teada, mis maailmas toimub. Olen arvamusel, et kõrgkooli õppejõul on vaja digitaalset 'laiendatud visiitkaarti'. Usun, et õppijal, kellel on õppejõuga personaalsem suhe, mis siis, et vaid virtuaalne, on lihtsam ainele läheneda, see seob tugevamini selle aine õppimise.
Privaatsuse barjäär. Oluline on tabada piiri, millist jälge endast veebi jätta. Kui inimene kandideerib asutusse tööle, esitab ta paberil enda CV, et tööandja saaks inimese seniste töökogemustega, saavutustega ja ühiskondliku aktiivsusega tutvuda. Kas see kõik aga peab olema veebis kõikidele kättesaadav? Kas ma saan endast ehitada virtuaalse mina, kelle andmed oleks küll õiged, kuid kogutulemus irl-minuga ei sarnaneks? Ilmselt saaksin. See on see tõe, kogu tõe ja ainult tõe vahe.

4. ülesanne - mõistekaardi algus

Natuke definitsioone, mis mulle sobivad:
Personaalne õpikeskkond ei ole tarkvara lahendus vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad keskkonnad, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Personaalsed õpikeskkonnad on dünaamiliselt ja pidevalt muutuvad keskkonnad, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest.
(http://htk.tlu.ee/elearning/kursus/lugemismaterjal/moodul-1-uue-opikeskkonna-otsingul/)

Kuidas teha mõistekaarti? (Mõistekaart on minu jaoks uus mõiste.)
Valisin vahendi Dabbleboard, sest see on veebipõhine - järelikult ei sõltu ma arvutist, saan seda kasutada kus parasjagu olen. Ma ei pea isegi sinna kontot looma, teen kaardi veebipõhiselt, salvestan ja teades aadressi jätkab pärast samast kohast. (või vähemalt tundus mulle nii)

Minu portfoolio mõistekaardi algus (tõesti väga algus): http://dabbleboard.com/draw?b=Guest470824&i=0&c=e699b7b8ad29fa30ca8bc26fb560d545e67a4dc5

Aga vaatan lähemalt veel ka http://flowchart.com/demo/, vbl hakkan hoopis seda kasutama.

3. ülesanne: eCampus ja pädevused

eCampusega tutvumine oli mulle kodusem kui välismaiste keskkondadega suhtlemine. Ma üldse kipun eelistama eestimaist. Saan aru et Eestis ei tasu suuri ressurse mingi keskkonna arendamisele alla panna, kuna Eestis on inimesigi nii vähe. Seetõttu on eriti tore, kui keegi ikkagi viitsib. See keskkond ei ole täis ka tühja-tähja nagu superbox-tüüpi pood.
Konto on mul sinna loodud, portfooliokursuse kogukonnaga liitutud, ülesanded ja vastamised proovitud.
Tahaksin valida etteantud pädevustest paljusid. Kuna ma ei kujuta veel hästi ette, kuidas ma neid kursuse jooksul omandan ja pärast omandatud tõestan, kustutasin kohe pärast esimest parandust mõned ära. Ikkagi jäi alles 2 asemel 4. Praegu ei raatsi neist pooli veel ära kutsutada. Eks näis, mis saab.
Leidsin 1 ülevaatliku (mulle huvitava) joonise web 1.0-web 5.0 arengust. Millisesse lahtrisse kuulub eCampus? 3.?

2. ülesanne - veebipõhised e-portfooliote keskkonnad

Võrdlen e-portfooliot pakkuvaid veebikeskkondi.

Kõigepealt tundub, et e-portfooliod on pigem loomeinimeste rida (nt portfoolio.ee), neid leiab otsimootoriga kõge kergemini. Kirjutan siia 2 mõnusat portfooliote lehte. Need on küll kunstirahva omad, aga ehk kunagi jõutame ka Eesti õpetajaskonnaga niikaugele, et oleks ühtne intuitiivne keskkond, kuhu koonduvad meie väikse riigi erinevate tasemete õpetajad(õppejõud).
http://www.behance.net/
http://carbonmade.com/examples

http://www.higheredspace.com - HingherEdSpace.
Seal tundub olevat kõike liiga palju. Võibolla on asi selles, et ma isiklikult ei otsi aktiivselt uusi tutvusringkondi ja äripakkumisi. Ka ei ole ma aktivne artiklite kirjutaja jne. Mulle tundub, et kui ma seda keskkonda kasutaksin, oleks see mulle nagu teine kodu: seal on kõik minust ning seal võib veeta tunde. Üks lahe vidin oli seal küll: polli tegemine on väga lihtne. Aga nagu kirjutasin - seal on KÕIKE.

http://demo.mahara.org/ - Mahara.
Siin on keskkond sõbralikum kui eelpool mainitud. Ka pakub ta kõiki minu arvates vajaminevaid võimalusi. Ma päris hästi siiski ei orienteerunud, kuidas grupeerumine toimub. Tundub, et seal on hulk servereid (kes gruppe haldavad) ning kui ma tahaks 2 erinevas serveris olevasse gruppi kuuluda, pean justkui 2 kohta sisse logima? Vbl ma saan valesti aru.

Näited
Pika otsimise jooksul leidsin ma vaid kunstnike e-portfoolioid. Oleksin siin tahtnud õpetajate omasid ära tuua... Kui koolielu leht jälle tööle läheb, ma loodetavasti täiendan seda lõiku siin.
Ettevõtete portfoolioid ei hakka siia linkima, neid on hulgi, kõik tutvustavad oma kaupa nig iseennast.

Muidugi märgin ära Helen Barretti enda portfoolio - inimese, kes on maailmas eP guru.

Uus kursus - e-portfoolio professionaalse arengu toena

Jätkan oma blogi uue kursuse sissekannetega. Alustan septembri lõpus õppimist e-portfooliote maailmas http://portfooliokursus.wordpress.com/. Tervitus kursuse läbiviijatele ja kaasõppijatele!
Siiani on e-portfoolio mõiste läinud minust mööda, või õieti olen ma selle kui mittevajaliku eemale lükanud. Elu aga sunnib end kurssi viima ka nende asjadega, mida alguses olen mittevajalikuks pidanud. Eks näis, mida kurususe lõpus arvan.
Tasapisi tuleb ka meie kõrgkooli kui õppekeskkonda e-portfoolio mõiste sisse, tahaksin olla selleks hetkeks, kui otsusi tegema hakatakse, kaasarääkimisküps.
Avatud veebikeskkondades õppimisel on omad võlud, kuid minu arvates nõuavad need rohkem ressurssi kui kinnises keskkonnas (nt Moodle) õppimine. Nii et lisaks e-portfoolio teemadele loodan ma arendada ka enda aja planeerimise oskust.

Siin ka minu 2. (või siiski 3.?) 1. nädala koduülesanne. Selleks on veebipõhise cv koostamine. Tegin seda LinkedIn keskkonnas, algus on tehtud, parendan seda jõudumööda. Saab sealt leida minu nime alt või siis siit: http://ee.linkedin.com/pub/kristiina-baumeister/25/5a3/85a/
Uskumatult kaua aega läheb võõrkeelses veebikeskkonnas toimetamine, sest mu inglise keel on juba rooste läinud, aga kuna ma usun kursuse läbiviijaid, on lõppkokkuvõttes sellest mulle kindlasti kasu. :-)

8. nädal 31.05.-06.06.10

Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid
http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörake tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?

Selmet säästa enda aega ja koguda kokku vajalikud õpiobjektid veebist on jah eestlased enamuses need, kes tahavad millegipärast jalgratast leiutada. Võibolla ka ei olegi võimalik koostada olemasolevatest õpiobjektidest ja õppematerjalidest kursust, aga arvestades seda kogust, mida viimaste aastate jooksul on kasvõi EITSA reposse pandud, peaks ju vähemalt pool kursust küll juba valmis olema tehtud. No ma ei üldista, aga mingi osa puhul peaks mu väide ju kehtima?

Vaatan vahel ka vana e-VÕTI andmebaasi:
http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/sisutootmine/e-kursuste-ja-opiobjektide-andmebaas/digitaalsete-opiobjektide-andmebaas/digitaalsete-opiobjektide-andmebaas

1) Minu absoluutne lemmik, ma kohe pean selle siia lisama:
Hermlin, K., Müür, M., Lukner, K., Marandi, T., & Ruul, K. Võimlemine töökohal. Loetud 03.06.2010, lehelt http://www.e-uni.ee/opiobjektid/voimlemine/index.html
Puudub loomise aastaarv, puudub litsentsi märge. See ei ole ka andmebaasis, vaid reklaamitakse kui 'näidiskursust' :-S

2) Kulbin, J., Kulbin, S., Mäe, V., & Kulbin, R. (2010, May 28). Enesekaitse õppevideod. Retrieved June 3, 2010, from EITSA repositoorium (10895).
Ei ole litsentsi märget.

3) Vask, K. (11.12.2009). Psühholoogia harud. Loetud 06.06. 2010, http://lemill.net (psuhholoogia-harud).
See viimane kasutab CC litsentrsi AT-SA 2.5

Minu jaoks on ikka segane andmebaasidest leitud materjalidele viitamine.

7. nädal 24.-30. mai 10

See 1 vaba nädal kursusel mõjus mulle halvasti: võttis pinge maha ja enam ei saanudki õigeks ajaks järjele. Mis tähendab, et mul on oma töö ja aja efektiivsel planeerimisel veel palju samme astuda. Aga püüan nüüd ree peale tagasi saada.

Teadusartiklite andmebaaside kasutamine
http://lemill.net/content/webpages/teadusartiklite-andmebaaside-kasutamine

1. Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirectandmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.

1. Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Mina kuulun p 2 alla.
Pean häbenedes ütlema, et Google Scholariga ei ole ma enne oma otsinguid sooritanud. Mistõttu olen ma väga rõõmsalt üllatunud sellise toreda mootori üle. Eriti toredaks läks siis, kui ma avastasin seal Advanced Searchi. Loodetavasti GS areneb kiirelt ja varsti seal saab ka keelt valida. Sest mõned märksõnad on nii rahvusvahelised, et pakub artikleid keeles, mida ma ei suutnud tuvastadagi.
Otsin Google Scholari alt märksõna 'psühholoogia'.

1) Auväärt, L. (2005). Retseptsiooni uurimise võimalusi. Süüdistust sisaldava teksti vastuvõtu põhjal. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool. Meedia (58). (http://mail.jrnl.ut.ee:8080/58/1/Bakt%C3%B6%C3%B6_Auv%C3%A4%C3%A4rt.pdf)

2) Vainik, E. (2001). Kas eestlased on "kuumaverelised"? Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast [Elektrooniline versioon]. Emakeele Seltsi aastaraamat, 47, lk 63-86. (Elektrooniliselt http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_47_pdf/Vainik.pdf.)

3) Kibuspuu, K. (2010). Õpilaste matemaatikaalane edasijõudmine ning selle seosed akadeemilise enesetaju, ülesandele motiveerituse ja õpetajate atributsioonidega. Magistriprojekt, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool DSpace (14867). (http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14867/1/kibuspuu_karita.pdf)

4) Sõrmus, M. (2009). Surma kajastamine ajalehtedes Postimees, Eesti Päevaleht ja Õhtuleht ning asjaolud, millest ajakirjanik surma kajastades lähtub. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool. Meedia (122). (http://mail.jrnl.ut.ee:8080/406/1/S6rmus_Mari.pdf)

5) Uibu, M. (2005). Lapsed ja tarbimisühiskond: Eesti lapsevanemate käsitlused. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Tartu. Loetud 01.06.2010 andmebaasist: Tartu Ülikool. Meedia (406). (http://mail.jrnl.ut.ee:8080/122/1/Bakt%C3%B6%C3%B6_Uibu.pdf)

Kui mul on andmebaasist viitamine, siis APA ei anna võimalust URL-i nimetada. Panin selle artiklite juurde siiski. Kas seda ei ole vaja lisada? Iseenesest, kui käesoleva kirjutise lugeja tahaks nüüd mõng minu viidatud tööd lugeda, oleks ju lihtsam tal leida materjal lingi kaudu kui hakata ise otsima andmebaasist.

Kahjuks ei ole ühelgi mind huvitanud materjalil selles mootoris tsitaate. Kuid vaatasin tsitaate teiste artiklite alt. Sealne tsiteerituse äramärkimine on mu arvates üks ütlemata vahva asi.

Piilusin ka natuke CiteSeerX-i, jätan selle meelde, aga tundub, et GS-s on rohkem dokumente ja see otsib ka Eesti veebe korralikult.

6. nädal 17.-23.05.10

Allikakriitika ja autoriõigused

Allikakriitiline lähenemine http://lemill.net/content/webpages/allikakriitiline-lahenemine
Õppematerjalid ja autoriõigus http://lemill.net/content/webpages/oppematerjalid-ja-autorioigus-2
Avatud sisulitsentsid http://lemill.net/content/webpages/avatud-sisulitsentsid

1) Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Poolteist aastat tagasi, kui tegime õppejõuga koos raamatupidamise aluste e-kursust, leidis õppejõud internetiavarustest pildi, mida ta tahtis oma kuruse avalehele panna. Pilt oli inspireeriv: daam laua taga ja tema selja taga maast laeni paberilehtede virnad. Kuna daam pildil ja õppejõud olid sarnased, tuli mul hea mõte vahetada ära daamide näod. Pilt saigi valmis, laua taga istus meie õppejõud. Kõigile meeldis.
Vahepeal me arenesime ja luues avalikku e-kursust BeSt motivatsiooniprogrammiga, kerkis üles vajadus leida pildi autor ja küsida temalt tehtud toiminguks luba. Otsisin märksõnade abil maailmavõrgust pilti ja leidsingi selle... paljudest kohtadest. Pilt on väga populaarne ja seda kasutavad paljud veebilehtede loojad (ilma autorile viitamiseta 'loomulikult'). Pildi autorit ei õnnestunudki mul leida ja pilt tuli välja vahetada..
Eelpool tulenevalt ei saa ma nimetatud pilti siin demonstreerida.

2) Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Nüüd juba otsin ise ja soovitan õppejõul otsida illustratsioone lehtedelt, kus on luba märgitud, näiteks flickr.com. Sealt ka minu ja õppejõu just valmis saanud kursuse "Kujutav geomeetria" avapilt:
tom.z, . (fotograaf). (2007). Geometry under sky. [foto pilt]. http://www.flickr.com. Vaadatud 23.05.2010, http://www.flickr.com (1889378966).
Foto on avaldatud CC litsentsiga Attribution-NonComnmertcial-ShareAlike. Meie eelnimetatud e-kursust kasutatakse riiklikus kõrgkoolis mitteärilisel eesmärgil.

4. nädal 26.04.-09.05.10

Viidete haldamise vahendid
http://lemill.net/content/webpages/viidete-haldamise-vahendid


On hea, et viidete haldamisel pakutakse nii veebipõhiseid kui ka arvutisse paigaldatavaid tarkvarasid. Minul, kes ma teadustööd ei tee ja kasutan erinevaid arvuteid olenevalt oma asukohast parasjagu, oleksid siis eelistatavamad veebipõhised lahendused. Teadlasel, kes liigub ringi oma isikliku sülearvutiga, on ilmselt palju mugavam kasutada arvutis töötavat programmi.

Ülesanded:

1. Paigalda enda arvutile 1 viidete haldamise programm ning tutvu selle võimalustega.
2. Registreeru 1 veebipõhise viidete haldamise keskkonna kasutajaks ning tutvu nende võimalustega.
3. Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles kirjeldad enda kogemusi katsetatud vahenditega ning tood välja enda eelistused.

Tahan siseneda Mendeley veebikeskkonda https://www.mendeley.com , aga see saadanas tahab minu desktoppi ümber kujundada. Ma vihkan sellisied pealesundusi! No õnneks sain sellest mööda ja saab ka ilma selleta keskkonda kasutada. Lisa ajakulu on aga installika leidmine ja kustutamine pc-st.
http://www.mendeley.com/profiles/kristiina-baumeister
Keskkonda on loogiline kasutada. Kergesti leiab üles huvitava valdkonna artiklid ja seotud inimesed. Positiivne on, et saab teha suletud profiili. Või siis avaliku profiili ja suletud kollektsiooni.
Peab olema ka kuskil võimalus lisada pdf-i, aga ma ei leia seda pärast pikka otsimist... ? Kuna veebikeskkond peaks olema intuistiivne kasutada, siis ma ei hakka ka lugema kasutusjuhendeid ja KKK-sid jne ja jääbki pooleli.
Niikaua on see minu jaoks nagu Deliciouse ja Facebooki segu.
Tutvustustest saan aru, et see keskkond pakub teadlasele palju erinevaid võimalusi. Usun, et kui seda süsteemikindlalt kasutada, on sellest ka palju kasu. Selle kasutajate arv kasvab ka valgusekiirusel. :-)
Artikkel HEI-st.
Mendeley projekti maksumus on 13,5 milj kr, siis see peab ju hea asi olema? ;-)

3. nädal 26.04.-02.05.10

Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine
http://lemill.net/content/webpages/viitamissusteemid-ja-viitekirjete-vormistamine

Ma pean ütlema, et siiamaani ma naudin käesolevat kursust. Väga huvitav on.
Bloggeri puuduseks on see, et kui ma tahan anda linki, siis ei saa ma määrata, kus link avaneb. Sunniviisiliselt avaneb samas aknas, mis on minu arvates halb, sest kaob pealeht. (Vähemalt Blogger (ja LeMill) käituvad nii. Kas keegi kasutab blogiprogrammi, kus saab määrata lingi avanemise kohta?)

Kodused ülesanded:

1. Koostage APA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:

• Vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.

Kasutades KnightCite veebilehte http://www.calvin.edu/library/knightcite/

Maeterlinck, M. (1993). Tarkus ja saatus (2. trükk). Tallinn: Kupar.

• Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).

Kui linkida raamatul, saab lahti ka esimesed lehed ja sisukorra, kust saab raamatu kohta rohkem infot - trükikoja jmt, aga nii vist ei olnud mõeldud...

Hawking, S. W. (2006). The Theory of Everything: The Origin and Fate of the Universe. Leitud 02.05.2010. http://www.amazon.com/s/ref=nb_sb_noss?url=search-alias%3Dstripbooks&field-keywords=hawking&x=0&y=0

• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.

Ehlers, U., & Ullmo, P. (n.d.). Quality in eLearning. eLearning Papers n° 2. Leitud 02.05.2010 http://www.elearningpapers.eu/index.php?page=volume

• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

Mikser, R., Reiska, P., Rohtla, K. (2008). Science Teachers' Interpretations About Interdisciplinary Teaching. Proceeding of the Third Int. Conference on Concept Mapping
A. J. Cañas, P. Reiska, M. Åhlberg & J. D. Novak, Eds. Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland 2008. Leitud: 02.05.2010 http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p401.pdf

• Vabalt valitud ajaveebipostitus.

Astrid. (2010). Esimene nädal. Leitud 02.05.2010. http://astrid-adfontes.blogspot.com/2010/04/esimene-nadal.html

• Vabalt valitud elektrooniline õppematerjal.

Prints, H. (2009). Ametikirjade eriliikide koostamine ja vormistamine: garantiikiri, volikiri, tõend. Tallinna Tehnikakõrgkool. Leitud 02.05.2010. http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=6326

2. Parandage vead järgmises viitekirjes:

Väljataga T; Pata K; Laanpere M; Kaipainen M (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". In: Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.

Õige võiks olla:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.

3. Juhul kui teie õppeasutuses on välja töötatud kirjalike tööde vormistamise juhend, siis võrrelge selle juhendi viitekirjete vormistamise osa APA, MLA ja Chicago viitamisstiilidega. Millisele viitamisstiilile teie õppeasutuse juhend kõige lähemal on?

Nüüd, tutvunud selle nädala õppematerjalidega, võin öelda, et Tallinna Tehnikakõrgkool kasutab viitamisel APA stiili (vastuseks ka mu esimese õppenädala blogipostituse kommentaarile).


Pärast ülesannete kallale asumist ja vastuste valmiskirjutamist ei loobu ma mõttest, et teema on huivitav, aga jube keeruline on see küll. :-/ Nii et õppejõudude nädala kokkuvõttes loodan leida korrektsed vastused.

2. nädal 19.-25.04.10

Ühisjärjehoidjad
http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Otsisin üles oma 2008. a lõpus tehtud delicious.com-is tehtud konto http://delicious.com/kristiinab, meenutasin sealset töökorraldust ja tutvusin uute õppematerjalis pakutud keskkondadega.
Negatiivne on see, et teised kasutajad saavad nuhkida sinu järjehoidjates, võivad võtta sind nn jälgimisele. Aga positiivne on see, et linke saab salvestada ka privaatsena.

http://www.clipmarks.com - sisselogimisel küsib, kas ma tahan midagi installida Firefoxi v IE jaoks. Juba 2 häirivat tegurit minu jaoks: 1) tuleb jälle installida midagi arvutisse, 2) järjehoidja teeb vahet veebilehitsejate vahel. Clipmarks siis töötab mugavalt ainult 1 konkreetse arvuti töökohal? Ei taha! Ma ei saa klippida, kui ma ei installi 'vajalikku' nuppu. :-( Jäi pooleli.

http://faves.com - liitumine lihtne. Esmapilgul tundub see rohkem RSS voo lugejana. Lisaks on olemas meilikasti teenus. Selleks, et linke koguda, pean jällegi midagi kuskile installima. :-( Jäi pooleli.

http://stumbleupon.com - liitumisel küsitakse mu sünniaega täpselt, milleks? :-/
Siia sain ma ka paar linki lisatud, kuigi vahepeal ähvardas ka, et ma peaksin veebibrauserile 'vajaliku' nupu installima. :-)

Kokkuvõte pinnapealse tutvumise põhjal - delicious.com on kõige mugavam kasutada. Teistel on liiga palju lisavidinaid ekraanil, liiga kirju. Ka Deliciousel ja Stumbleuponil on võimalus lisanupu installimiseks, kuid se ei ole kohustuslik.
Ühisjärjehoidja ideid on mitu: enda isiklike linkide talletamine, kogukonnana mingi konkreetse teema kohta linkide kogumine jpm. Rühmana võib ka wikis koguda teema linke, kuid ilmselt on ühisjärjehoidjas vajaliku teema kohta võimalik leida veebilehti kergemini (keegi kindlasti on juba vajalikud ära linkinud ja tag'inud).

Paar sõna ka esmaspäeval toimunud videokonverentsi (Flashmeeting) (http://flashmeeting.e2bn.net/) kohta. See oli vahva! Kuna mina kasutasin seda keskkonda esimest korda, võttis sellega harjumine veidi aega ja olin alguses segaduses, et millist nuppu millal vajutada ja mis võimalused seal veel on. Üldiselt oli see lihtne keskkond.

1. nädal 12.-18.04.10

Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid
http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

Õppematerjali lugedes veendusin, et olen õigel teel ja tore oli leida formuleeritult neid mu enda mõtteid, mida ei ole osanud (või viitsinud?) lõpuni sõnastada.
Ilmselt ei ole olemas ühtset viitamise süsteemi (standardit)?
Mis on viitamise APA stiil?


Vastused õppematerjalis toodud küsimustele

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õppija vastus
Intervjueeritav oli IV kursuse meessoost üliõpilane. Tema arvates ei ole viitamine eriti oluline ja ka õppejõud ei ole seda nõudnud, nüüd viimasel kursusel diplomitöö kirjutamisel tuli välja, et olevat justkui kohustuslik. Viitamine on selleks, et õppejõud näeks, kust materjal saadud on, autorikaitse küsimus. Tulevikus tööjuures esitlusi tehes ei pea ta viitamist vajalikuks.

Õpetaja vastus
Intervjueerisin 3 noorema põlvkonna õppejõudu. Nende sõnul on viitamine väga oluline. Viitamise olemus: 1) olen aus, tunnistan, et kasutasin võõrast materjali, 2) lugeja saab minna algallikani. Õppejõul võimaldab õppija töödes viidete põhjal hinnata algallikate kvaliteeti ning seeläbi kogu tööd. Õppejõudude hinnang üliõpilastele: üldiselt on viitamine õppija jaoks võõras, infokirjaoskus üldse on puudulik - ei saada aru, miks on viitamine vajalik ning ka kahekordne viitamise mõte on arusaamatu. Kõik õppejõud ei nõua viitamist.

2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Mittekorrektne. Artikli küll koostas autor, kuid ei ole nimetanud, milliste allikate põhjal. Ka artikli lõpus antud faktide (?) algallikad on märkimata http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/aid-7683/Kuidas-s%C3%A4%C3%A4sta-k%C3%BCtusekulu-arvelt-

Korrektne. Pärast 3-tunnilist otsimist ei leidnud ma ühtegi korrektselt viidatud artiklit või veebilehte. Heal juhul oli viidatud stiilis "Allikas: www.skeptic.com" ehk kui ma lingile vajutan, pean hakkama ise sealse lehe avarustest konkreetset algallikat otsima.

3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?

Kuna minul üliõpilasi ei ole, siis ma nõustun eelnimetatud 3 õppejõu arvamusega, kes tõenäoliselt nõuavad õppijate töödes korrektset viitamist. Tallinna Tehnikakõrgkoolis on olemas 2010. a "Kirjalike tööde vormistamise juhend" (uuendatud 2008. a versioonist).

Tere

See on minu esimene ajaveeb e veebipäevik e blogi.
Blogi lõin kursuse "Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes" jaoks.

Töötan Tallinna Tehnikakõrgkoolis e-õppe tugiisikuna teist õppeaastat. Samas kõrgkoolis olen tegelikult töötanud juba aastaid, kuid mitte otseselt õppetööga seoses. Töö, mida praegu teen, pakub mulle suurt rahuldust. Hästi lühidalt öeldes on siin olemas need valdkonnad, mis on mulle alati meeldinud: arvuti, pedagoogika, psühholoogia, suhtlemine.

Kursusele tulin, et mõista rohkem (minu jaoks?) üpriski hämarat tsooni - autoriõigus (e-)pedagoogikas. Veel loodan siit omandada kogemusi korrektse viitamise süsteemis orienteerumiseks.
Olen inimene, kes ei ole eriline avatud õppekeskkondade fänn, suletud klassiruum on mulle turvalisem. Küll aga olen alati valmis oma seisukohti muutma. Nii et käesolev kursus on mulle paras väljakutse. Ja ootan ka seda, et peale kursuse lõppu ma julgen sarnast süsteemi soovitada ka oma kooli õppejõududele - materjalide avalik esitamine ei varasta veel ära õppejõu identiteeti. (see viimane ei ole minu, vaid on paljude õppejudude salahirm)